Teine kakskeelne kool avati Helsingis

by

Avaldan siinkohal Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteate:

Soome pealinna Helsingi Latokartano koolis avati Roihuvuori kooli eeskujul kakskeelne klass eesti perede lastele.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldab rõõmu selle üle, et Helsingis tegutseb nüüd kaks kooli, kus eesti keeles õppimine on loomulik osa laste haridusteest: „Eestikeelse õppe korraldamine Soomes on väga tähtis iga Eesti juurtega noore identiteedile. Kui Soome läinud eestlane tunneb uhkust oma emakeele üle, jääb ta tulevikuski eestlaseks ja seega ühel või teisel moel seotuks Eestiga. Meil on väga head kogemused Roihuvuori koolist, kus eestikeelne õpe on juurdunud väga sügavale.“

Huvi eestikeelse õppe järele on Soomes väga suur. Seda on näidanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti saatkonna ning Eestikeelse Hariduse Seltsi küsitlus. Tänaseks on sajad Soomes elavad eestlased avaldanud soovi, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. Kõige enam eelistavad lapsevanemad osaliselt eestikeelset, osaliselt soomekeelset õpet. Küsitluse lõplik analüüs valmib septembris.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab eesti keele õpetamist Soomes, saates koolidele mitmesuguseid õppematerjale.

Seda mulle minister Lukas eelmise aasta sügisel rahvuskaaslaste konverentsil lubaski.

36 kommentaari to “Teine kakskeelne kool avati Helsingis”

  1. tiia liivet Says:

    tere ma sooviks teada mõlema kooli aadressit?terv.Tiia

  2. Larko Says:

    Roihuvuoren ala-aste:

    Aadress: Vuorenpeikontie 7
    00820 Helsinki
    http://www.eestiklass.net

    Latokartanon peruskoulu
    PL 3525 00099 Hgin kaupunki
    Leskirouva Freytaginkuja 9
    Agronominkuja 1
    00790 Helsinki

  3. Ülle Says:

    Uus koolihoone on sel aadressil:
    Latokartanon peruskoulu
    Agronominkatu 22
    00970 Helsinki
    (Koulun uuden päärakennuksen osoite on 1.8.2009 alkaen Agronominkatu 22, 00780 Helsinki. PL 3525, 00099 Hgin kaupunki kanslia puh 040 3341377 )

  4. Ülle Says:

    Oih! indeksiga on miskit lahti posti.fi ütleb hoopis: 00790 HELSINKI http://www.verkkoposti.com/e3/postinumeroluettelo?po_commune_radio=zip&streetname=agronominkatu+22&po_commune=&zipcode=

    Igastahes kool, ilus ja uus ja valmimise lõhnane avab homme uksed nii eestikeelsetele lastele kui soomekeelsetele.
    Head uut algust!

  5. Ots Says:

    Olin mina ka kunagi väike eesti poiss siin soome maal ja oleks olnud vaja eesti keelseid koole siin aga ilus on vaadata et praegu on lastel selline v6imalus 🙂

  6. Larko Says:

    @ K:

    Infot Helsingi koolide vastuvõtu kohta leiab siit. Minu teada Espoos eestikeelseid klasse ei ole. Infot muukeelse hariduse kohta Espoos leiab siit.

  7. Jaana Says:

    Kui laps läheb teise klassi kas siis on ka Soome keele katsed ja mis tasemel laps peab keelt valdama?Elame Eestis ja laps läheb siin esimesse klassi kuid abikaasa aastaid Soomes tööl ning sooviks Helsingi elama aga laps ei oska keelt ju?Kas teisel klassil ka katsed keele kohta?Tänades!

  8. Jaana Says:

    Tere!Kirjutasin Soome Latokartano kooli ja uurisin,et kas laps peab oskama kui läheb teise klassi soome keelt ja kas on keele katsed..kahjuks vastati,et jälgige infot kodulehel,mis infot ma jälgin kui pole täpsustatud kas mu laps peab oskama Soome keelt või ei pea ja millised katsed on?Mingit infot pole selle kohta kas katsed on Soome keele katsed või niisama teadmised lugemises,arvutamises vm,,,Raske mõista nii!Ja kui on kirjas,et katsed järgmiseks õppeaastaks õppima soovijatele algavad veebruaris siis kuidas saan seda teha kui elan veel Eestis ja katsetele võetakse Helsingi inimesi?Veebruaris on veel ju kool siin ja ega ma ei jäta poolikuks õppeaaastat siin…..Kust leiab siis paremat infot selle kohta?Väga tänades!

    • esto Says:

      Lastele (õigemini nende vanematele) mõeldud katsed kooli algklassi astumiseks on ainuüksi Eesti omapära. Mujal ei saada arvatavasti isegi aru, mida te selle katsete küsimusega mõtlete.

      Helsingis tegutsevad paar kakskeelset eesti-soome klassi on erandlikud ja puudutavad suhteliselt kitsast seltskonda. Nende tegevusest on kahjuks tõepoolest olnud väljaspoolsetel raske infot saada, sest minule mitte teada oleval põhjusel nad eriti teiste eestlastega suhtlema ega oma tegevuse kohta infot jagama ei kipu. Kuna mul eelpool esitatud põhjustel konkreetselt selle kooli kohta konkreetne info puudub, siis räägin, kuidas asi Soomes üldiselt ja nö ametlikult toimub.

      Soomes on lastel koolikohustus. Lähete lihtsalt oma kodukohajärgsesse kooli ja teatate, et olete siia kolinud ja teil on selles vanuses laps. Edasi räägivad juba nemad.

      Kool tellib teie jaoks alati kohale eesti keele tõlgi, kui lepite kooliga aja kokku ja teatate et tõlki oleks vaja. Tõlgi on teile kohustatud tellima iga ametiasutus – tööbüroo, polikliinik, haigla, lasteaed jne. See on teile tasuta. Selle tõlgi on teie eest kinni maksnud juba Soomes töötavad eestlased, kes siin tulumaksu maksavad.

      Tõlk tuleb kohale alati kui on vaja kooliga miskit kokku leppida, õpetajaga rääkida, samuti lastevanemate koosolekutele jne. Enamus eestlasi saab soome keelega 90% hakkama, kuid tõlk on suureks abiks selle 10% juures + oskab mitmete kultuuri- ja juriidiliste nüansside juures nõu anda ja erinevusi seletada – kindlasti tasub vähemalt esimestel kordadel seda võimalust kasutada.

      Kool võtab vastu iga õpilase. Igal lapsel on koolikohustus ja õigus saada oma võimetele ja vajadustele vastavat õpetust.

      Kui vaja, korraldatakse lapsele soome keele tugiõpetust (eesti keele kui omakeele õpetuse kohta seletan hiljem, seda on ka kool kohustatud korraldama). Kindlasti ei nõuta Soomes lapselt kooli saamise eeldusena mingeid oskusi ega vanematelt mingeid kingitusi (altkäemaksu).

      Kui õpetaja mingi testi teeb, siis ainult selleks et ta ise saaks paremini lapse taset arvestades õppetööd kavandada.

      Niimoodi on see väiksemates kohtades, kus õpetajal on aega teie lapsega individuaalselt tegeleda. Suuremates linnades püütakse teid suunata immigrantide ettevalmistusklassi.
      Sellesse tuleb suhtuda mõningase ettevaatlikkusega. Ettevalmistusklassis õpivad (õigemini viibivad) määramata aja jooksul mitmes eri vanuses, erineva kultuuritaustaga lapsed. Eestlane (kes juba i ja A tähel vahet teeb) jääb sageli õpetaja tähelepanuta, enamasti hakkab tal igav ja tekivad probleemid. Ajaliselt kaotab laps 1-2 aastat, sest ettevalmistusklassis viibimise ajal koolis edasijõudmist sisuliselt ei toimu, Kuna viibitakse väga madala tasemega inimeset hulgas, on ka keele omandamine väiksem kui näiteks soomlastega koos lasteaias või koolis käies. Kaotada on aga peamiselt aega. Hiljem peab jätkama soome klassis koos endast mitu aastat noorematega. Paljudele lastele se ei meeldi. Kuid rõhutan, seegi on nn. must stsenaarium. Kui te teate mida tahate ja oskate läbi rääkida, on ka suurtes linnades võimalik saavutada häid kompromisse – õpib laps poole aastaga soome kele ära ja hakkab tasapisi soomlaste klasse külastama.

      Sageli õpivad lapsed soome keele ära iseeneslikult.

      Õigusest saada koolis ka eesti keele õpetust räägin kunagi hiljem, kui keegi küsib.

      Kuid lõpetuseks väike hoiatus. Kui kavatsete lapsega Soome kolida, siis mõelge veel kolm korda järele. Lapsele on Soome kolimine ja sellega oma tutvuskonna ja keskkonna vahetamine väga suur šokk. Paljudel lastel ilmneb see käitumishäirete ja õppimisraskuste kujul. On ka oht, et nii teie kui teie laps muutute poolkeelseteks – kes ei suuda end väljendada üheski keeles. Sest keel ei ole ainult märgisüsteem, vaid ta on üks osa tervikust mille moodustab inimese sotsiaalne võrgustik. Kui pole kellegagi rääkida, kaob keel – ja lõpuks ka mõtted. Selle ohu vältimine eeldab teadlikkust, enesedistsipliini ja sihipärast tööd.

      • Jaana Says:

        Tere!Saan aru,et ikkagi mu lapsel pole pääsu Immigrantideklassist kuna ta ei räägi Soome keelt?!Sest kui keelt ei oska siis ta ju kooli ei võeta.Kool on kohustuslik küll aga kui keele oskus puudub siis on teised variandid ikkagi.Üritan leida lahendusi,et vältida lapse maha jäämist 1-2 aastat,ei tahaks,et laps peab 9 aastaselt käima 1-klassis.Sellisel juhul valiksin ikkagi Eesti kasuks.Mis keele tase peab olema üldse ,et pääseks immigr(A1.2 VÕI…)Suured tänud!Üritan saada palju infot ja mis ikka lapsele parim!

  9. Larko Says:

    See kõlab küll koolist nõrgavõitu. Seaduse järgi on nad kohustatud konktreetsele küsimusele vastama. Üldine viide segaselt koostatud veebisaidile ei ole piisav vastus, eriti veel kui seal just antud küsimusele vastust ei ole.

    Soovitaksin kooliga veel kord ühendust võtta. Äkki saab abikaasa minna uute õpilaste vanemate koosolekule? Veebisaidi andmetel toimub see kolmapäeval 24.8.2011 kl. 18.

  10. Jaana Says:

    Tänan informatsiooni eest.Kolimisele oleme mõelnud pikki aastaid ja tahaks,et pere oleks koos.Muret tekitasgi,et laps jääb mitu aastat maha ja on teistest palju vanem.Selleks pidasingi paremaks ehk Eesti kooli minna Helsingi.Kas tõlgi kohustus lasub riigil ka kui laps Soome keelses koolis käib?On siis minul õigus ka keelduda immigrantide ettevalmistusklassist ja nõuda tõlki?Või ikka kohustus käija immigrantideklassis?Kui ma nüüd koliksin Porvoo,seal veel Rootsi keel vist kohustuslik!Tänan!

  11. Larko Says:

    Tõlkimise üksikasjadele on pädevaim vastama sõber Esto, kuna ta just sellega tegeleb. Minu teada siiski lasub kohustus kohalikul omavalitsusel. Sellest pole küll kuulnud, et kellelegi soomekeelse klassi õpilasele oleks isegi ajutiselt õppetöö jaoks tõlk eraldatud. Sellisel juhul leiaksid vist kool ja lapsevanemad üheskoos mõne teise alternatiivi kui soomekeelne klass.

    Mis aga just Porvoot puudutab, on tegemist kahekeelse (soome ja rootsi) omavalitsusüksusega. Järelikult on seal nii soome- kui rootsikeelseid kooliklasse. Hoopis keerulisem oleks näiteks Närpiösse kolida, mis on ühekeelne (rootsi) omavalitsus.

  12. Jaana Says:

    Tere taas!Ma mõistan siis ikkagi,et sellest immigrantide klassist pole pääsu meil kui laps ei oska Soome keelt.Peab arvestama siis sellega,et laps jääb 1-2 aastat maha.See oleks väga kurb ja arvatavasti ei teeks seda.Ei julgeks sellist sammu astuda sellisel juhul.Tänud!

  13. Larko Says:

    Ei pruugi nii hullusti minna. Nagu eelpol juba nimetati, omandavad lapsed sageli võõrkeelses keskkonnas elades keele ruttu loomuliku suhtlemise kaudu. Lisaks ei mataks Helsingi kahe eesti-soome kooli (Latokartano ja Roihuvuori) võimalust sugugi maha. Mõlemad on ikka väga tublid.

    • Jaana Says:

      Jah lapsed õpivad kiirelt keele aga kui nüüd peale esimese klassi lõpetamist kevadel kolida siis suvejooksul vaevalt väga keelt jõuab õppida,eriti kui pole sõpru ja tuttavaid ka kus seda harjutada.Eks tuleb raske otsus langetada ja mõelda,mõelda…!Tänud Teile abi eest!

  14. esto Says:

    Ma Helsingi kakskeelsetest koolidest lihtsalt ei tea piisavalt, seepärast ei oska nende suhtes kommenteerida. Soomes elab kümneid tuhandeid eesti peresid, kellest suur osa väljaspool Helsingit või lausa maal. Mida väiksem koht, seda kvaliteetsem kool – vastupidi Eestile. Suurtes linnades pole lootust, et kool lapsele iga hommik takso järele saadab – maal pole probleemi. Taksojuht on ju väikses vallas tuttav mees, talle hommikuks tööd ja leiba vaja organiseerida. Muidu kolib vallast ära ja kui kellegil ühel päeval taksot vaja on, polegi võtta. Niimoodi tuleb suhtuda kõikidesse ametitesse – ka eesti keele tõlkidesse.

    Koolist välja keegi ei jää. Eesti lapsed õpivad soome keele kõige paremini ära siis, kui nad lähevad otse koos soomlastega kooli. Soome kooli 1-2 klassi tase on umbes nagu Eestis lasteaias. Kindlasti ei tohiks laps veel tähti tunda – hakkavad igavusest tundi segama. Küll kool neile soome keele tugiõpetust leiab kui vaja. Mingit ametlikku sissesaamise taset ei ole. Immigrantide ettevalmistusklasse on vaid suurlinnades. Ja alati on võimalik kokku leppida. Kool on inimese jaoks mitte vastupidi. Võib ju ka ütelda, et lapsel on allergia või et saab shoki kui musta kotti mähitud kaasõpilast näeb.

    Tõlki pole lapsel koolis vaja. Vanemal on, õpetajaga kokkusaamisel. Igaühel on selleks õigus, kel vaja. Tihti ongi nii, et inimene on Soomes 7 aastat töötanud ja alles siis saab aru, miks tal tõlki vaja on. Kusjuures see ei ole nali.

    Kuid laste kohanemisraskused ei ole seotud keelega. Pigem sellega, et identiteet läheb kaotsi. Ta saab ju aru, et õiget soomlast temast ei saa kunagi. Aga kes siis? Psühhiaatrilised probleemid, koolist puudumised ja nendest alguse saanud probleemid ja laste äravõtmised, ning teismelisena kooli pooleli jätmine ja lihtsalt sihitu elus ripakile tolknema jäämine on immigrantide laste hulgas väga tõenäoline tulevikuperspektiiv. Täpset protsenti ei oska öelda, kuid kordades suurem % kui mitteimmigrantidel. See ei ole ainult Soome ja eestlaste probleem. London ei ole mingi erand.

    Ehk jah see Latokartano immigrantide kooli eesti-soome kakskeelne klass oleks soovitav, saad kohe kokku teiste omasugustega ja tekib mingi võrgustik. Aga leiad sa töökoha sealt kooli kandist?

  15. mirts Says:

    Tere , ise käin kaheksandas klassis ja nüüd alles kool ka algas ja oleks vaja minna soome elama , aga muret tekitab ikkagi kool , et kui lähen soome ja seal kusagile eesti kooli , kas on seal ka kaheksandaid klasse eesti keeles ? Ja kas nad võtavad vastu õpilase , kes tuleb poole veerandi peal nende kooli õppima? Oleksin tänulik väga vastuste eest aitäh!

  16. Larko Says:

    Sellele saab parima vastuse koolide endi käest. Üldiselt käib asi Soomes üsna paindlikult.

  17. mirts Says:

    Selge , kus kohast ma selle vastuse täpsemalt saaksin? 🙂

  18. mirts Says:

    Aitäh teile!

  19. Elo Tammekivi Says:

    Tere,
    olen siin lugenud kommentaare ja vastuseid.Minul plaan lastega Soome abikaasale järgi kolida. 1 lastest käib hetkel 7 klassis ja teine 5 klassis. Kumbki laps ei oska soome keelt.
    Kahjuks ma ei saa aru kakskeelne klass. Kas siis lapsed hakkavad aineid mõlemas keeles õppima? Kas on kindel et nad jäävad maha, kuigi on võimalik õppida mõlemas keeles?
    Kas kellegil on kogemusi nii suurte lastega sinna minemise kohta?
    Suured tänud kui keegi viitsib vastata. Plaan siis minna soome siis kui see õppeaasta läbisaab ehk siis suvel.

    • Veronika Says:

      Tere!
      minul siin sel aastal just sama küsimus, kui Elo Tammekivil? Lapsed samades klassides jne. Vastust ei ole tulnud, ehk oskab nüüd keegi sellele küsimusele vastata ja ehk ka Elo juhtub lugema, tema oskab kõige paremini vast öelda, kuidas kolimine läks?
      Ette tänades
      Veronika

      • Kristiina Says:

        Mul sama mure, kas oleks kedagi, kes raatsiks oma kogemust siin jagada? Palun.

        Ette tänades,
        Kristiina

    • Larko Says:

      Omi kogemusi ei ole, mu tuttavatel samuti mitte. Sisetunde järgi võiks siiski oletada, et kakskeelses klassis oleks eesti lapsel tunduvalt väiksem oht maha jääda võrreldes täiesti soomekeelse klassiga, millises enamus paraku peab käima.

  20. Merike Says:

    Tere,kas oleks võimalik saada kontaktnumbrit,millel saaks eesti keeles vestelda? tänan

  21. Merike Says:

    Kas esimesse klassi minevale lapsele on vajalik ka isikukood?

  22. tallsingi nyyd! Says:

    tere,
    nyyd siis resultaat käes!
    Soome ylikooli uuring Laura Assmuthi töös leiab, et Soomes elavad venelased peavad emakeelt olulisemaks kui eestlased.
    Huvitav.
    Tundub, et kylma sôja ajal oli eestlaskond “kôvemast puust” vabas maailmas. Desovjetiseerimis protsessis on vist liigselt oma môjusid manustanud nn. mantlivahetajad. Väga hästi analûûsib dekoloniseerimis protsessi Eestis taanis elav pagulas eesti ajaloolane Vello Helk. Tänud talle!
    Huvitav, mil Soome lôimub end läänega ja astub viimaks NATOsse? Puhastab end kommunismitaagast, nt. Niinisto listi avalikustamine.
    Tänasel jôulukuul 2013 soovin veel lisada neutraalsel teemal yleskutse,Tallsinki yhislinna tunnel Soome lahe alt NYYD! Laevaloksumine ei ole pikas perspektiivis monopolina ainuôige! Pôhi on hea pinnas tunneliks ja suurendaks Soome Eesti sôprust.

    • Larko Says:

      Pead vist ikkagi Tiitise listi silmas? http://fi.wikipedia.org/wiki/Tiitisen_lista Ei usu hästi, et seda nii pea avalikustatakse, kahjuks. Tõenäolisem on isegi, et listi võiks keegi endine STASIkas lekkitada kui et seda Soome ametkonnad teeksid.

      NATOga kipub nii olema, et kattust vihma ajal ei parandata ja ilusal ilmal vihm jälle toa sisse ei saja. Soomlased tunduvad arvavat, et ilusat ilma jätkub igavesti ja keelduvad mõtlemast, et vihma korral oleks ikkagi kenam vihmavarju all viibida kui märjaks saada.

      Tunnel oleks Rail Balticu jätkuks väga kena. Iseasi, kas sellest asja saab ja kui saab, siis millal.

  23. Keit Says:

    Tere!

    Kuna Vaasas pole eesti-soome keelset kooli, siis kas keegi oskaks öelda kuidas näeks välja 8 klassi õppesüsteem ilma soome keele oskuseta?

    Tänan kes oskab vastata!

  24. Tressa Says:

    Mandalay Resort Motel is subdivided to the primary
    motel, the Four Times and an all packages market.

  25. phyteney Says:

    Nice answer back in return of this issue with real arguments
    and telling everything about that.

Vasta Keit-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: