Õppestipendiume väliseesti noortele

Sihtasutus Archimedes annab teada, et rahvuskaaslaste programmi raames on välja kuulutatud õppestipendiumi konkurss. Stipendiumide eesmärgiks on toetada noorte väliseestlaste õpinguid Eesti avaõiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Osaleda võivad kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat. Erandkorras võivad stipendiumile kandideerida ka konkursi teistele tingimustele vastavad noored, kes on kantud Eesti õppeasutuste õpilaste/üliõpilaste nimekirja taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul.

Stipendium sisaldab elamis- ja reisitoetust, vajadusel kaetakse õppemaks, tervisekindlustus ja elamisloa riigilõiv.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb edastada:
• taotlus
• elulookirjeldus/CV;
• keskharidust tõendava dokumendi koopia, selle puudumisel väljavõtte keskkooli lõpu­klassi õpingu­tulemustest ja koopia eelviimase klassi tunnistusest. Magistrantuuri astuda soovijatel tuleb esitada kõrgharidust tõendava dokumendi koopia ning akadeemiline õiend, selle puudumisel tõend õppetulemuste kohta;
• passi isikuandmetega lehe koopia;
• sünnitunnistuse koopia;
• 2 soovituskirja (kohalikult eesti seltsilt, eesti kogukonna esindajalt, eesti keele või mõne teise aine õpetajalt, juhendajalt).

Taotlused peavad olema laekunud hiljemalt 15. aprilliks 2013 posti teel aadressile:
Rahvuskaaslaste programm
Kõrghariduse arenduskeskus
Sihtasutus Archimedes
Koidula 13A
10125 Tallinn
Eesti

Täpsemaid andmeid stipendiumide kohta on siin.

Teine kakskeelne kool avati Helsingis

Avaldan siinkohal Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteate:

Soome pealinna Helsingi Latokartano koolis avati Roihuvuori kooli eeskujul kakskeelne klass eesti perede lastele.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas avaldab rõõmu selle üle, et Helsingis tegutseb nüüd kaks kooli, kus eesti keeles õppimine on loomulik osa laste haridusteest: „Eestikeelse õppe korraldamine Soomes on väga tähtis iga Eesti juurtega noore identiteedile. Kui Soome läinud eestlane tunneb uhkust oma emakeele üle, jääb ta tulevikuski eestlaseks ja seega ühel või teisel moel seotuks Eestiga. Meil on väga head kogemused Roihuvuori koolist, kus eestikeelne õpe on juurdunud väga sügavale.“

Huvi eestikeelse õppe järele on Soomes väga suur. Seda on näidanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti saatkonna ning Eestikeelse Hariduse Seltsi küsitlus. Tänaseks on sajad Soomes elavad eestlased avaldanud soovi, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. Kõige enam eelistavad lapsevanemad osaliselt eestikeelset, osaliselt soomekeelset õpet. Küsitluse lõplik analüüs valmib septembris.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab eesti keele õpetamist Soomes, saates koolidele mitmesuguseid õppematerjale.

Seda mulle minister Lukas eelmise aasta sügisel rahvuskaaslaste konverentsil lubaski.

Rahvuskaaslaste programmi konverents

Rahvusraamatukogus toimub 12.-13.11.2007 rahvuskaaslaste programmi konverents, kust Soome Eestlaste Liidust osa võtvad Helvi Sirkel, Rain Ots ja mina. Kavas on konverentsi kajastada nii enne, selle ajal kui ka pärast. Loodame ohtralt tagasisidet saada, mida ka võimaluse korral ise konverentsil edastame.

Konverentsil on kavas vaadata üle praegu kehtiva rahvuskaaslaste programmi (doc-failina siin loetav) elluviimist ning arutada uue programmi aluseid.

Allpool kajastuse sissejuhatuseks video.

Vodpod videos no longer available.

from toru.ee

Avalda arvamust emakeelse hariduse kohta

Haridus- ja Teadusministeerium palub kõigil Soomes elavatel eestlastel avaldada arvamust ja teha ettepanekuid seoses eesti keele ja eestikeelse õppe korraldamisega Helsingi piirkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on küsimustik, mille eesmärk on välja selgitada, millist haridust Eesti pered Soomes oma lastele soovivad ning kui palju on lapsi, kes asuksid õppima eestikeelses koolis. Vastuseid küsimustikule oodatakse 15. detsembriks.

Ankeet avaneb doc-faili kujul. See paluatkse vastajatel täita ning saata doc. failina e-kirja manuses aadressil mika.keranen@hm.ee