Eestlaste keelelised õigused Soomes

Soome Eestlaste Liit on saatnud Soome Haridusministeeriumile Rain Otsa koostatud aruande eestlaste keeleliste õiguste realiseerumise kohta Soomes. Mahuka aruande tekst on nähtav siin. Aruanne on soomekeelne.

Ajakiri Binokkel otsib korrespondenti?

Otsime kaastöölisi peatselt jälle ilmuma hakkavasse ajakirja Binokkel. Binokkel on 4 korda aastas ilmuv eestikeelne ajakiri, mis räägib eelkõige kõigest sellest, mida eestlased Soomes teevad. Tutvustame Soome erinevates paikkondades tegutsevaid eesti seltse, nende tegevust ja inimesi. Käime külas huvitavatel eesti inimestel. Uurime, milline on olnud eesti elu Soomes enne meid. Ja arutame, milline on meie tulevik.

Eriti suur puudus on korrespondentidest, kes kirjutaksid regulaarselt oma kodukoha eesti seltsi tegemistest. Kui tahaksid hakata korrespondendiks aga  sinu kodukohas ei ole veel eesti seltsi, võta minuga ikka ühendust.  Mõtleme midagi välja, et selline selts  saaks asutatud.

Rain Ots

050 5965413

Palo: Eesti maja tuleks Helsingis püstitada

Seoses eelmisel esmaspäeval aset leidnud Soome integratsiooniministri Astrid Thorsi töövisiidiga Tallinnasse avaldas rahvastikuminister Urve Palo arvamust, et Helsingis oleks vaja Eesti maja ehitada: “Et inimestel säiliks nende kultuur, on väga oluline, et neil oleks koht, kuhu kokku tulla,” sõnas Palo.

Algatust toetab kahe käega Eesti-Soome Seltsi juhatuse esimees Enn Anupõld, kelle sõnul oleks Eesti maja hädavajalik: “See oleks piiri taga elavatele eestlastele hea viis teabe vahendamiseks kodumaaga“.

Tee aga eestlane Soomes

P6rgukiz kirjutas väga vahva loo Soome bürokraatiast seoses lapse sündimisega. Ei olegi nii hull asi eestlasi Soomes teha kui paberimajanduse pisiasju tead. 🙂

Avalda arvamust emakeelse hariduse kohta

Haridus- ja Teadusministeerium palub kõigil Soomes elavatel eestlastel avaldada arvamust ja teha ettepanekuid seoses eesti keele ja eestikeelse õppe korraldamisega Helsingi piirkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel on küsimustik, mille eesmärk on välja selgitada, millist haridust Eesti pered Soomes oma lastele soovivad ning kui palju on lapsi, kes asuksid õppima eestikeelses koolis. Vastuseid küsimustikule oodatakse 15. detsembriks.

Ankeet avaneb doc-faili kujul. See paluatkse vastajatel täita ning saata doc. failina e-kirja manuses aadressil mika.keranen@hm.ee

Kevadepühad Soomes

Tiia arutab volbritraditsioonide erinevust Eestis ja Soomes tutvustades sealjuures Soome kevadepüha aja eripära. Pean kohe ühe asja tema muidu toredas sissekandes selgeks õiendama. Nimelt lennavad igasugused nõiakesed siinmail luuaga hoopis lihavõttepühadel, mitte aga volbriööl.

Viinerid ja kartulisalat on tõepoolest volbriõhtu traditsiooniline toidupoolne. Millele järgneb hommikusöök heeringaga pohmelli eemale peletamise eesmärgil. Kui peaks hommikulaua perenaine lahkemat sorti olema, võib ta külalistele ka vedelikukujulist ravimit heeringa kõrvale pakkuda.

Põhiliselt on asi nõnda jaotatud, et volbriõhtul on pearollis tudengid, kes kõrgkoolilinnades kohalikule traditsioonile vastavalt mõnele ausambale tudengimütsi pähe tõmbavad. Helsingis on selleks presidendilossieelsel kaubandusturul paignev Havis Amanda, kelle eeskujuks olevat nii umbes sajandi eest keegi tuntud vene lõbutüdruk olnud, kelle juures jõukamad studioosused jõudumööda käia armastasid. Eks see oligi tolle aja ausammaste skandaal, kuid ilma rüüstamiseta ja klaasikilluta. Rahvuslikust vaenust aga oli Helsingi õhk toona paks!

Nagu Tiia nentib, on 1. mai juba rohkem töörahva päralt, ehkki tudengid päriselt ka linnapildist mitte kuskile ei kao. Nemad alustavad maikuu esimest mitmel pool koorilauluga. Hoopis teistsugused laulud kõlavad aga ametiühingute ja vasakparteide maipidudel ja miitingutel, kusjuures rongkäikude (kui neid veel tänastes tingimustes korraldada jakstakse) punased lipud on pigem moepärast kaasas. Mitte ei taha keegi päriselt midagi nõukogude diktatuuri taolist Soomes kehtestada. Lipud ja laulud on nostalgia, mõnede jaoks ka katse minevikust kinni haarata, mida nad ehk minevikuks tunnistada ei taipagi.

Tiia nimetab ka mõdu taolist jooki sima. See on vaatamata kergele alkoholisisaldusele peamiselt lastejook, teinekord ka lapsemeelsete. Kui minul peaks lapsepõlve tuju peas teinekord kummitama, teengi endale seda, kuid panen suhkrut nii palju, et seda enam lastele anda ei tohi.

Sel volbriõhtul aga eriti lapsemeelne ei ole. Sestap on minu laual Riiklikult Tähtsat Vedelikku. Sellega tahan tervitada ja toredaid kevadepühi soovida seltsikaaslastele, kellega laupäeval Turus kohtusin kui ka nendele, kes kohale tulla ei saanud.