Õppestipendiume väliseesti noortele

Sihtasutus Archimedes annab teada, et rahvuskaaslaste programmi raames on välja kuulutatud õppestipendiumi konkurss. Stipendiumide eesmärgiks on toetada noorte väliseestlaste õpinguid Eesti avaõiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Osaleda võivad kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat. Erandkorras võivad stipendiumile kandideerida ka konkursi teistele tingimustele vastavad noored, kes on kantud Eesti õppeasutuste õpilaste/üliõpilaste nimekirja taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul.

Stipendium sisaldab elamis- ja reisitoetust, vajadusel kaetakse õppemaks, tervisekindlustus ja elamisloa riigilõiv.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb edastada:
• taotlus
• elulookirjeldus/CV;
• keskharidust tõendava dokumendi koopia, selle puudumisel väljavõtte keskkooli lõpu­klassi õpingu­tulemustest ja koopia eelviimase klassi tunnistusest. Magistrantuuri astuda soovijatel tuleb esitada kõrgharidust tõendava dokumendi koopia ning akadeemiline õiend, selle puudumisel tõend õppetulemuste kohta;
• passi isikuandmetega lehe koopia;
• sünnitunnistuse koopia;
• 2 soovituskirja (kohalikult eesti seltsilt, eesti kogukonna esindajalt, eesti keele või mõne teise aine õpetajalt, juhendajalt).

Taotlused peavad olema laekunud hiljemalt 15. aprilliks 2013 posti teel aadressile:
Rahvuskaaslaste programm
Kõrghariduse arenduskeskus
Sihtasutus Archimedes
Koidula 13A
10125 Tallinn
Eesti

Täpsemaid andmeid stipendiumide kohta on siin.

Eestlaste keelelised õigused Soomes

Soome Eestlaste Liit on saatnud Soome Haridusministeeriumile Rain Otsa koostatud aruande eestlaste keeleliste õiguste realiseerumise kohta Soomes. Mahuka aruande tekst on nähtav siin. Aruanne on soomekeelne.

Sümpoosion “Välis-Eesti meediad”

Tere tulemast
ÜEKN Sümpoosionile „Väliseestlased ja Eesti meediad“
Sokos Viru Hotelli Bolero saalis, Tallinnas, 13. aprillil kell 12.00 – 14.30

Ettekanded ja arutlused Eesti meediate – rahva teadmiste ja mainete kujundajate – hoiakutest väliseestlaste suhtes. Kas info ja arvamusavaldused meediates on kvaliteedi ja kvantiteedi poolest pädevad ja asjalikud või on need puudulikud ja kallutatud? Kui nii, millised on põhjused ja mida saaksime parandada?

Osavõtjad:
Aivar Jürgenson, etnoloogia doktor, Tallinna Ülikooli vanemteadur, diasporaa uurija
Iivi Anna Masso, politoloogia doktor, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja, Postimehe kolumnist
Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik, Vikerraadio saatejuht
Mati Talvik, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Televisiooni suurte kogemustega toimetaja
Vaado Sarapuu, Eesti Elu ja Estonian World Review veebilehtede toimetaja, filmiprodutsent

KAVA
Kell 12.00 Sissejuhatus – ÜEKN esindaja Eestis, Aho Rebas
Kell 12.05 Aivar Jürgenson
Kell 12.35 Iivi Anna Masso
Kell 12.50 Rein Sikk
Kell 13.05 Mati Talvik
Kell 13.20 Vaado Sarapuu

Kell 13.50 Laudkonnavestlus osavõtjate vahel, publiku osalemisega
Kell 14.30 Kokkuvõte, lõpetamine

Sümpoosionile on tasuta sissepääs. Eelregistreerimist pole vaja.
Tere tulemast!
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) juhatus

Ajakiri Binokkel otsib korrespondenti?

Otsime kaastöölisi peatselt jälle ilmuma hakkavasse ajakirja Binokkel. Binokkel on 4 korda aastas ilmuv eestikeelne ajakiri, mis räägib eelkõige kõigest sellest, mida eestlased Soomes teevad. Tutvustame Soome erinevates paikkondades tegutsevaid eesti seltse, nende tegevust ja inimesi. Käime külas huvitavatel eesti inimestel. Uurime, milline on olnud eesti elu Soomes enne meid. Ja arutame, milline on meie tulevik.

Eriti suur puudus on korrespondentidest, kes kirjutaksid regulaarselt oma kodukoha eesti seltsi tegemistest. Kui tahaksid hakata korrespondendiks aga  sinu kodukohas ei ole veel eesti seltsi, võta minuga ikka ühendust.  Mõtleme midagi välja, et selline selts  saaks asutatud.

Rain Ots

050 5965413

Emakeele õppest välismaal

Päevalehes on Soome näitel huvitav lugu välismaal elavate eesti laste emakeele õppest:

Soome-eestlaste emakeele õppimise trend on tõusev, kuid sellest hoolimata on eesti keele õppijaid vähem, kui eestlaste koguarvu põhjal võiks oletada. Eestlased on Soome suurim immigrantide rühm, kuid oma emakeele õppijate arvult on nad alles viiendal kohal vene, somaali, albaania ja araabia keele järel.

Päevakaja Soome eetrisse

Seni on Soomes saanud jälgida Eesti tele- ja raadiosaateid üksnes veebi vahendusel. Tänasest alates on Soome rahvusringjäälingu raadiokanali YLE Mondo kaudu võimalik kuulata Vikerraadio uudistesaadet Päevakaja, kirjutab ERR. YLE Mondo vahendab uudistesaadet argipäeviti kl 18.00-18.30.

YLE Mondo on kuuldav Helsingis ja selle ümbruses sagedusel 97,5 MHz (kaablivõrgus 107,3 MHz) ja kogu Soomes digitelevisiooni raadioteenuse kaudu.

SEL aastakoosolek 2011

SEL aastakoosolek toimub 18.5.2011  kell 18.00 Turus, Uudenmaankatu 1, Turu eesti seltsi ruumides.

Kavas:  1. põhikirjajärgsed asjad 2. ÜEKN liikmeks astumise otsustamine 3. SEL kohaletulnud liikmete tasuta ühiskülastus Turu linnateatrisse.

Osalejate ja hääleõiguse registreerimine kohapeal koosoleku alguses.

Juhatuse nimel Rain Ots

Soome eestlaste kultuuriharrastused

Edastan siinkohal Tuglase seltsi pöördumise:

Kas oled eestlane, kes elab alaliselt Soomes? Või eesti emakeelega Soome kodanik?

Tuglase selts tahab välja selgitada Soome eestlaste kultuuriharrastused, kodanikuühiskonnas osalemise ning selle, kas harrastus- ja osalemisvõimalusi saaks parandada. Uurimuse on tellinud Soome haridus- ja kultuuriministeerium.

Kas soovid selles uurimuses osaleda ja võtta võimaluse korral osa rühmaintervjuudest, mis toimuvad veebruaris Helsingis ja teistes Soome linnades? Või sooviksid vastata küsimustele kuidagi teisiti? Sellisel juhul palume Sul kirjutada aadressil kadri.kaljurand@tuglas.fi, et saaksime Sinuga hiljem ühendust võtta.

Uurimust juhib Åbo Akademi professor Mikko Lagerspetz. Teie küsimustele vastab uurimusassistent Kadri Kaljurand kadri.kaljurand@tuglas.fi

Lääneranniku Eesti Päevad 2009

USA lääneranniku eestlased annavad lahkelt teada, et Lääneranniku Eesti Päevad 2009 toimuvad Seattles 26.-29.8.2009. Juurde käib mitmekülgne kultuurikava seminaride, teatri, kunsti, laulu, tantsu ja muu toreda näol.

XIX Lääneranniku Eesti Päevade juhtmõtteks on ‘Eesti Keel – Eesti Meel’. Seattle’i päevade motto valik ei ole juhuslik – nimelt möödub 2009. aastal 15 aastat Eesti keele õpetamise algusest Washingtoni Ülikoolis.

Tulgem siis kokku, et ühiselt pidutseda, eesti keelt laulutuules hellitada, eesti meelt tantsutuhinas turgutada ning jagada meie kauni maa kultuuri ja keelt ka teistest rahvustest külalistega.

“Kas siis selle maa keel ei või laulutuules taevasse tõustes endale igavikku otsida”.

Need inspireerivad luuleread pärandas meile Kristjan Jaak Peterson.